Eesti ettevõtlus- ja innovatsioonisüsteem on pikalt oodanud selgust EISi uue pikaajalise strateegia osas. Enne dokumendi ametlikku kinnitamist uuel aastal on selgunud peamised suunad: riik võtab senisest selgema rolli riskijulgust tõstva partnerina, kuid suunab oma ressursid kitsamale sihtgrupile.

Uus strateegia toob kaasa põhimõttelise pöörde riiklikus toetuse jagamise loogikas, kus eesmärgiks pole enam laiapõhjaline toetamine, vaid strateegiline investeerimine Eesti majanduse lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse kasvu.

Kellele EIS edaspidi fookuse suunab?
Kõige märkimisväärsem muudatus puudutab EISi fookusklienti. Analüüs näitab, et senise kliendibaasi ja uue fookusprofiili kattuvus on vaid ca 8–10%. Uus strateegia suunab ligikaudu 75% eelarvest ja proaktiivsest tegevusest kahele prioriteetsele grupile:

  • Eksportijad (kellel on potentsiaal suurendada lisandväärtust);
  • Välisinvestorid.

See tähendab, et kuigi baasteenused jäävad kättesaadavaks kõigile, liigub riigi peamine proaktiivne tähelepanu ettevõtetele, kes tegutsevad viies eelisvaldkonnas: kohalike ressursside väärindamine, tervisetehnoloogiad, digilahendused, kaitsetööstus ning nutikad energialahendused.

Kaks ajahorisonti: efektiivsusest innovatsioonini
Teenuste pakkumisel on EIS loonud selge eristuse lühikese ja pika vaate vahel:
Lühivaade: Keskendub ettevõtete efektiivsuse tõstmisele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise, et aidata toime tulla praeguse majanduskeskkonna survega.
Pikk vaade: Keskendub teadus- ja arendustegevusele (TA). Siin liigub rahastus kõrgema riskiga instrumentide poole (sh käendused, konverteeritavad laenud), et kasvatada innovatsioonivõimet, mitte ainult efektiivsust.

Mis saab edasi?
Esimese uue konkreetse sammuna on 2026. aasta I kvartalis plaanis avada innovatsioonilaen. EISi uue strateegia edukas rakendamine sõltub suuresti koostööst erialaliitudega – veebruaris toimuvates töötubades on liitudel võimalus kaasa rääkida, et uued teenused vastaksid ettevõtjate tegelikele vajadustele ja ei tekiks süsteemseid lünki.