Innovõimekuse analüüsi väljavõte

Järgmise taseme ettevõttel on pikem, vähemalt 2-5 aasta plaan, mille osaks on süsteemselt juhitud innovatsiooniprojektid ja eesmärgid. Innovatsiooniprojektid on ette planeeritud ja juhitud, järgivad kindlat metoodikat ja süsteemi, et tagada innovatsiooni edukas arendamine ja rakendamine organisatsioonis vastavalt strateegilistele eesmärkidele.

Kaaluge innovatsioonistrateegia loomist, mis toetaks ettevõtte pikaajalisi strateegilisi eesmärke ja visiooni. Innovatsioonistrateegia kirjeldab uuenduste vajaduste konteksti ja eesmärke ning aitab määratleda, milliseid uuendusprojekte ja protsesse ettevõte prioritiseerib (ja rakendab), kuidas riske hallatakse ja kuidas töötajad innovatsiooni toetavad. Innovatsioonistrateegia praktiline väärtus seisneb kommunikatsioonis (Miks me seda teeme?), sest uuenduste elluviimiseks tuleb tagada toetus kogu organisatsioonis, et kultiveerida loovust ja innovatsioonikultuuri.

Innovatsioonistrateegia loomisel küsi:

• Kui ambitsioonikas on meie tulevikuvisioon?
• Kas meie juhtmismudel toetab innovatsiooni?
• Kas meie organisatsiooni kultuur soosib muudatusi ja uuenduslikkust?
• Kas me loome uuendusprojektiga unikaalset väärtust?
• Kas meie innovatsiooniprotsessi etapid on piisavalt kirjeldatud?
• Kas meil on innovatsiooniks vajalikud ressursid ja kompetentsid?
• Kuidas me mõõdame ja hindame innovatsiooniprojektide tulemuslikkust?

Innovatsioonistrateegia on klassikalise innovatsioonijuhtimise süsteemi osa.

Tippjuhtkond tagab, et organisatsioonis määratakse vastutus ja volitused asjakohaste rollide täitmiseks, et need on kommunikeeritud ja mõistetud. Vastutusi ja volitusi saab määrata innovtsioonitegevusele pühendunud rollidele (nt innovatsioonijuht) või lisada need teistele organisatsioonis väljakujunenud rollidele.

Soovitus: ekspordivõimekuse kasvatamiseks lisage eesmärkide hulka ka rahvusvahelise tuntuse ning kaubamärgi ambitsioon. Arendage müügivõimekust valitud sihtturgudel.

Ettevõtte tippjuhtkond vastutab uue väärtuse realiseerimiseks vajalike muudatuste juhtimise eest. Juhtimiskvaliteedi tõstmiseks on oluline selge ja läbipaistev kommunikatsioon ning töötajate kaasamine uuendusprotsessidesse. Innovatsioonikultuuri loomiseks sobib kaasav juhtimisstiil, kus juht motiveerib töötajaid standardprotsesside kõrval ka riskima ja loovalt mõtlema, samas pakkudes neile vajalikku tuge ja ressursse. Juht peab soodustama koostööd ja avatud ideede vahetust, andes töötajatele vabadust oma loovust väljendada, samal ajal juhtides selge sihi poole. Kõik ideed ei pea leidma rakendust ja ideekorje ei pea toimuma iga päev. Oluline on, et töötajad teaksid ja näeksid, et igaühel on mingi süsteemi alusel võimalik uuendus-/parendusideid pakkuda ja parimad neist lähevad töösse.

Dokumenteeritud innovatsioonipoliitika loob raamistiku innovatsioonistrateegia ja uuendusprojektide kujundamiseks ja peaks tagama uuenduspõhimõtete kättesaadavuse kõigile muudatustest puudutatud osapooltele.

Innovatsioonijuhtimise kontekstis tuleb kõigepeal analüüsida ettevõtte sisemist kultuuri ning valmisolekut muutusteks. Juhtidel on määrav roll oma eeskuju ning kaasamisvõimekusega ettevõtte kultuuri panustamiseks.

Innovatsioonikultuuriga organisatsioonidel on sageli tulevikule orienteeritud juhid, keda juhib uudishimu ja julgus, kes motiveerivad eesmärgi kaudu, edendavad uute teadmiste otsimist, tegutsevad coachide ja mentoritena, kasutavad loovmõtlemise ja teenusedisaini praktikaid, soodustavad õnnestumistest ja ebaõnnestumistest õppimist ning julgustavad, tunnustavad ja ergutavad uuendajaid ja meeskondi.

Soovitus: PARE juhtimisparomeeter on indeksi vormis uuring, mis aitab kaardistada inimeste juhtimise kvaliteedi hetkeseisu organisatsioonis. Tööriist sobib kasutamiseks just suure töötajate arvuga ettevõttes.

Hinnake, kui hästi teie ettevõte suudab pakkuda klientidele järjepidevalt piisavalt väärtust, ka ebakindlas ja muutlikus keskkonnas. Millise regulaarsusega hindate oma tegevuse konteksti, sh tuleviku riskid ja uued kasvuvõimalused. Millised on teie partnerite ja klientide vajadused, ootused ja nõudmised, kas on muutusi tarbimiseelistustes. Milliseks kujundavad teie väärtuspakkumist turutrendid, tehnoloogilised arengud ning kuidas mõjutab seda ettevõtte sisemised tugevused/nõrkused ja organisatsiooni kultuur.

Hinnake regulaarselt oma konkurentsivõime sisemisi- ja välimisi mõjutajaid, mis võivad mõjutada teie kasvueesmärkide saavutamist. Millised neist pakuvad võimalusi uuendusteks. Kas teie ettevõtte tehnoloogiline tase tagab teile jätkuvalt konkurentsieelised või vajab uuendamist.

Soovitus: leppige juhtkonnas kokku sagedus, mis aja tagant vaatate üle ja hindate oma väärtuspakkumise uuenduslikkust ja kaardistate kasvuvõimalusi.

EIS-i tehnoloogiasiirde meeskond aitab ettevõtetel tuvastada ärisaladust, kaitsta ja selle ärilist väärtust kasvatada, pakkudes selleks vajalikud ressursid, tööriistad ja teadmised.

Teenustena tasub tutvuda:

Õpeta oma meeskond intellektuaalset vara kasutama

IO-alane strateegiline nõustamine

Tehnoloogiliste võimaluste ja ohtude tuvastamine

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine

Arenduskoostöö partnerite otsing

Tööriistade soovitused väärtuspakkumise kaardistamiseks:

• ärimudeli lõuend
• väärtuspakkumise lõuend

Riigi toetused ettevõtte järgmisele tasemele viimiseks:

Digitaliseerimise teekaart

Digitaliseerimise toetus

Tootearenduse toetus

AIRE keskuse teenused

Rohetoetus: tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus

Hinnake, kas teie uuendusprojektide planeerimise protsess kirjeldab kõik vajaliku:

1. projekti tegevused (sh planeerimine)
2. projekti rollid ja vastutus
3. vajaminevad ressursid ja kompetentsid
4. innovatsiooni riskide hindamine
5. projektide ajajoon ja verstapostid
6. tulemuste hindamine, protsessid parendusteks 
7. tekkinud intellektuaalomandi kaitsmine

Innovatsiooniprotsessi käigus kirjeldatakse KUIDAS: 1. tuvastatakse võimalused: potentsiaalne uus väärtus või kliendiprobleem 2. luuakse ideelahendused ja kontseptsioonid 3. valideeritakse ideed, kontseptsioonid, prototüübid 4. luuakse lõplikud lahendused ja rakendatakse need (skaleeritakse tulemused)

PDCA mudel (Plan-Do-Check-Act ehk idee-MVP-valideerimine-lahendus)

Hinnake, kas teie innovatsiooniprojektid kipuvad olema killustatud, ad hoc ja episoodilised. Ettevõtted ja organisatsioonid rakendavad uute ideede genereerimiseks ajurünnakuid, häkatone või strateegiapäevi. Kui need tegevused ei too soovitud tulemusi ja innovatsiooniprotsessid jäävad poolikuks või hoopis ebaõnnestuvad, siis selle põhjuseks võib olla vajalike ressursside ja kompetentside puudumine, selgete suundade seadmata jätmine (innovatsioonistrateegia) või ebasobivad organisatsioonilised struktuurid (juhtimisstiil).

Soovitus: läheneda innovatsioonile süsteemselt ja järjepidevalt, liikudes üksikutelt projektidelt pikaajaliste innovatsioonivõimekuste arendamiseni.

Innovatsioonijuhtmissüsteem on omavahel seotud ja vastastikku toimivate elementide ja tegevuste kogum, mis aitab organisatsioonil parandada innovatsioonivõimekust. Innotrepi mudel katab neist 6 olulisemat teemat.

Hinnake, millised innovatsioonijuhtimise süsteemi elemendid on teie organisatsioonis juba paigas? Milliseid valdkondi peaksite muutma prioriteediks või kuhu suunama arendusfookuse?

Soovitus: tutvu innovatsioonijuhtimise standardiga (ISO 56000 seeria), mis suunab organisatsiooni määrama oma innovatsioonialast visiooni, strateegiat, juhtpõhimõtteid ja eesmärke ning seadmaks sisse soovitud tulemuste saavutamiseks vajalikke tuge ja protsesse.

Üks võimalus on uuendusprojektide planeerimine ja eelarvestamine tavapärasest äritegevusest eraldiseisvalt erinevate riskitasemete alusel. Võttes aluseks innovatsiooni 3 horisonti:

1. inkrementaalne madala riskiga innovatsioon (olemasolevate toodete ja protsesside optimeerimine, parendamine)
2. keskmise riskiga tooteinnovatsioon (uued tooted ja ärimudelid)
3. kõrge riskiga radikaalne innovatsioon (potentsiaalselt ainulaadset konkurentsieelist pakkuv)

Eraldi käsitletakse eelarvestamist teadus- ja arendustegevuste valdkonnas

Teadus- ja arendustegevuse definitsiooni kohaselt kuuluvad selle alla niisugused teenuseprojektid, mille tulemuseks on uued teadmised või teadmiste kasutamine uute rakenduste väljatöötamiseks. 

Teadus- ja arendustegevus jaguneb kolmeks liigiks:

• alusuuringud - Teoreetilised ja eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist.
• rakendusuuringud - Algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga leida neile teadmistele kindel rakendusvaldkond või -eesmärk.
• katse- ja arendustööd - Süstemaatiline töö, mida tehakse alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmiste põhjal uue või täiustatud omadustega materjali, toote, seadme, protsessi, süsteemi või teenuse väljatöötamiseks.

Näiteid teenuste valdkondadest:

• tarbijate käitumisuuringuteks kasutatavate meetodite väljatöötamine eesmärgiga luua uusi teenuseid;
• uute või märkimisväärselt täiustatud teenuste loomisega seotud teadus- ja arendustegevus
• analüüsid selle kohta, kuidas majanduslikud ja ühiskondlikud muutused mõjutavad tarbimist;
• tarbijate ootuste ja eelistuste mõõtmiseks kasutatavate uute meetodite väljatöötamine;
• uute küsitlusmeetodite ja -vahendite väljatöötamine;
• erinevate jälgimise protseduuride arendamine

Teadus- ja arendustegevuste kululiikide täpsema kästilemise kohta vaata lähemalt Statistikaameti teadus- ja arendustegevuse küsimustiku juhendist. 

Soovitus: Kui oled teinud otsuse vähemalt 2% käibest investeerida teadus-arendusega seotud tegevustesse, liitu Tööandjate Keskliidu 2% klubiga - see on koht, kus jagame innovaatiliste ettevõtete kogemuslugusid ning parimaid praktikaid.

Avatud innovatsioon tootmisettevõtte kontekstis tähendab, et ettevõte ei piirdu ainult sisemiste ressursside ja teadmistega, vaid kasutab ka väliseid ideid ja tehnoloogiaid uute toodete, teenuste või protsesside loomiseks. See võib hõlmata koostööd ülikoolide, teadusasutuste, teiste ettevõtete või isegi klientidega, et kiirendada innovatsiooniprotsesse ja vähendada arenduskulusid. Avatud innovatsiooni kaudu saab ettevõte kiiremini kohaneda turu muutustega ja tuua turule uuendusi, mida üksi ei oleks võimalik saavutada.

Innovatsioonikoostöö eesmärk on kombineeritud või jagatud ressurssidega luua partneritega ühist väärtust innovatsioonieesmärkide saavutamiseks. Koostöö võimaldab sageli jagada ka riske ning tõsta ettevõtte positsiooni laiemas väärtusahelas.

Järgmise taseme ettevõttel on loodud protseduurid vältimaks sisemiste teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate kontrollimatult avalikustamise vältimiseks ning ärisaladuse/intellektuaalomandi kaitsmiseks. Innovatsioonijuhtimise süsteemi rakendamine ja protsesside selged kirjeldused aitavad uuenduskoostöös vältida arusaamatusi ning võimalikke kommunikatsioonipuudusest tulenevaid probleeme.

Innovatsioonipartnerlust toetavad: AIRE klubi, ETAG väliskoostöö, Innovatsiooniliidrite Klubi, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Tööriistad teaduspõhise innovatsioonivõimekuse kaardistamiseks oma ärivaldkonnas:

Kõige üldisem: Riik on loonud teaduspotentsiaali kaardistamiseks Eesti Teaduse Infosüsteemi. On võimalik märksõna järgi otsida teadlasi, uurimistöid.

Tartu Ülikool on enda teaduspotentsiaalist teinud väga detailse infosüsteemi https://statistika.ut.ee/uurimissuunad/, kust on just Teid huvitava valdkonna/märksõna järgi võimalik Tartu Ülikooli teadlasi otsida. Seejärel on võimalik konkreetse teadlase või teaduskonna poole pöörduda, et selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik koostööd teha. Andmebaasis on iga teema all toodud ka teadusuuringute võimalikud rahastusallikad!

Ülikoolide juures tegutsevad ettevõtluskoostöö keskused ja vastavat infot koondab Adapter. Adapterist saab küsida erinevate teadusasutuste kontakte ja on ka juba pakutavate teadusteenuste andmebaas.

Teadustöötaja värbamiseks ettevõttesse uurimistöö läbiviimiseks või arendustöötaja koolitamiseks on oktoobri lõpuni avatud sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeede. Tänase seisuga on sellest kasutamata 3,4 miljonit eurot! Meedet jätkub voorudena ilmselt 2029.aastani.

Lisaks on ülikoolid väljendanud valmisolekut ettevõtjate küsimusi sisse võtta läbi uurimistööteemade. Kui Teil on ideid magistri- või doktoritöödeks, vahendab ETKL neid hea meelega ülikoolidele.