Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Aasta innovaator 2024 on DefSecIntel Solutions, ettevõte, mis aitab säästa inimelusid. Praeguseks maailma tippu jõudnud tehnoloogia on kohati sündinud garaažis ja katse-eksituse meetodil.

Eesti kaitsetööstuse kuumim nimi

Kohalik kaitsetööstus areneb meeletu kiirusega ja selle valdkonna tippude – Milrem ja paljud kaitsevaldkonna staarid endale meelitanud Frankenburg Technologies – kõrval on üha enam esile kerkinud tänavu konkursil kolmes kategoorias nomineeritud seiresüsteeme tootev DefSecintel Solutions.

Ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Jaanus Tamm meenutab, kuidas nad kuus aastat tagasi alustades oma esimese prototüübi sisuliselt garaažis valmis ehitasid ning aru said, et sellest siiski asja ei saa. Füüsikareeglid tulid vahele. Teisel katsel esimene toode õnnestus.

„Oli 2019. aasta suvi, kui Valgevene ja Leedu piiril toimus iraaklaste hübriidrünnak ning meil oli innovaatiline lahendus – prototüüp valmis. Tahtsime just politsei- ja piirivalveametile oma toodet tutvustama minna, kui nad meid sinna piirile kutsusid,“ ütleb Tamm. Hommikul starditi ja pärastlõunaks oli süsteem püsti.

Leedu piirivalvekordoni juht ahhetas, sest eestlaste uudse seadme abil nägid nad ööl ja päeval, mis ja kes piirialal liikus.

Innovatsioon, mis säästab elusid

Milles seisneb siis nende innovatsioon? Enne pidi piirivalves või kaitseväes sama tegevust tegema nii, et sul oli kaabliühendus ja kellelgi oli vaja istuda lähedal asuvas mikrobussis. Nende esimeseks tooteks oli sõiduautoga veetav autonoomne mobiilne torn, mis inimest hiljem põllule ei vaja. Sealt väljuvad ja sinna maanduvad droonid. „See kombinatsioon oli nii uudne. See on lihtsalt kasutatav, võtab vähem energiat ja sel on suur võimsus arvutusi teha,“ selgitab Tamm.

Seade võib avastada inimesi puude vahelt või põllu teisest servast. Tehisintellektiga täiendatult aitab see selgeks teha, kas lendav objekt on lind, droon, helikopter, lennuk või kärbes ekraanil.

Konkurentidest, keda on käputäis, eristab neid olukorrateadlikkuse terviklikkus ja kasutajakeskne lahendus ning see, et nemad saavad oma seadmega drooni ka hävitada või tema tegevust häirida.

Ettevõtte strateegia- ja kommunikatsioonijuht Getter Oper lisab, et nende eesmärk ei ole kaotada piirivalvureid ega kaitseväelasi. „Anname neile targa võimekuse, säästame elusid ja muudame tegevuse oluliselt efektiivsemaks.“

Eesti tootja peab olema agressiivne

Koroonaaeg andis ettevõtte tegijatele 1,5 aastat aega toote parandamiseks. Samas on nende tehtut raske veebikohtumiste kaudu müüa, sest kasutaja tahab lahendust füüsiselt näha ja katsetada. Nii tehtigi 2021. aastal piiride taas avanedes kohe Euroopas Liidu idapiiri riikides 10 000 kilomeetri suurune tuur. „Liikusime treileriga ringi. Siis oli meid 5–6, praegu Eestis üle 80 ja Ukrainas veel enam kui 25,“ räägib Tamm.

Tema sõnul peab Eesti tootja olema agressiivne, sest nad on alles turule tulnud, ja kiiresti reageerima. Just seetõttu on nad lisaks eelmainitule välja arendanud kaks innovaatilist toodet: GPS-sensoritega kaamerasüsteemi ning droonituvastuse ja -tõrjesüsteemi.

Kiiresti arenevas kaitsetehnoloogia sektoris konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb kogu aeg panustada innovatsiooni. „Teeme palju tootearendust, aga ka teadusarendust ja innovatsiooni. Paneme sinna miljoneid,“ ütleb Tamm. Oper lisab, et neil peab igal tootel võrreldes konkurentidega olema mingi unikaalne element ning seda siiani ka on. Viimastel suvepäevadelgi tehti ettevõttesisene häkaton, kus poole tunniga sündis ligi 50 ideed oma toodete veelgi nutikamaks tegemiseks.

 

 

Foto: Rene Riisalu