Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on pannud paika Eesti majanduse tegevusplaani aastaks 2026. Kui varasemalt on räägitud üldisest digipöördest, siis uus kava seab teraviku teadmusmahuka ettevõtluse, intellektuaalomandi väärindamise ja uudsete tehnoloogiate testimisvõimaluste loomisele.

Kava kohaselt oodatakse 2026. aastal Eesti majanduskasvuks 2,5–3,2%. Et see kasv oleks jätkusuutlik, on kriitilise tähtsusega tootlikkuse tõstmine, kus Eesti on seni Põhjamaadest maas – näiteks kaitstakse meil elaniku kohta 6–10 korda vähem patente kui põhjanaabritel.

Innovatsioon: teadusest äriprojektini
Tootlikkuse peatüki keskne eesmärk on murda müüti, et teadus ja ettevõtlus on eraldiseisvad maailmad. Riik plaanib sekkuda jõulisemalt nn “surmaoru” ületamisse:

  • Käivitatakse pilootprogramm, mis ühendab ülikoolid ja teaduspargid. Eesmärk on leida teadusmahukad äriideed juba varajases faasis ja suunata need teadusparkide kiirenditesse. Aastaks 2029 soovitakse selle toel luua vähemalt 37 uut rahvusvahelise potentsiaaliga teaduspõhist ettevõtet.
  • Luuakse ühtsed põhimõtted avalikust rahast sündinud intellektuaalomandi äriliseks kasutamiseks.
  • Startup Estonia fookus suunatakse süvatehnoloogia (DeepTech) ja tervisetehnoloogia (HealthTech) valdkonna ergutamisele, et aastaks 2029 tegutseks Eestis vähemalt 500 tehnoloogiamahukat iduettevõtet.

Digipööre ja “liivakastid”
Ettevõtete digitaliseerimisel liigutakse üldiselt teadlikkuse tõstmiselt konkreetsete tööriistadeni:

  1. Väikeettevõtted: Luuakse uus nõustamisteenus majandus- ja laotarkvarade valikuks ning juurutamiseks.
  2. Keskmised ettevõtted: Jätkub toetus digiteekaardis kaardistatud tegevuste elluviimiseks.
  3. Regulatiivliivakastid: Üks olulisemaid uuendusi on eksperimenteerimisraamistiku loomine. See võimaldab ettevõtetel testida uudseid lahendusi (nt iseteenindusapteegid või tehisintellekti rakendused) reaalelulistes tingimustes eriloa alusel, isegi kui kehtiv seadus seda otseselt ei toeta. Uuringud näitavad, et sellistes “liivakastides” osalevad ettevõtted kaasavad hiljem 15% rohkem kapitali.

Suurinvesteeringud ja bürokraatia vähendamine
Lisaks innovatsioonile tegeleb kava investeerimiskeskkonna atraktiivsusega:

  • Ekspressrada: Strateegilistele suurinvesteeringutele luuakse planeeringute ja lubade menetlemiseks kiirendatud “ekspressrada” ja määratakse riigipoolne kliendihaldur.
  • Riskide jagamine: EIS hakkab pakkuma käendust kapitalimahukatele projektidele (nt meretuulepargid, tööstusinvesteeringud), kus turg üksi riski ei kanna.
  • Kaitsetööstus: Sektorile luuakse testimise ja sertifitseerimise võimekus ning võimaldatakse riigihangetes innovatsioonioste, et ettevõtted saaksid koduturult esmase referentsi.
  • Andmemajandus: Aruandluskoormuse vähendamiseks minnakse üle andmepõhisele aruandlusele (nt TSD ja käibedeklaratsioonide automaatne edastus), et vähendada dubleerimist.
  • Tööjõud: Innovatsiooni toetamiseks lihtsustatakse tippspetsialistide ja välistööjõu kaasamist, luues erisused tööjõupuuduses vaevlevatele sektoritele ja võimaldades kiirendatud loamenetlust strateegilistest riikidest pärit talentidele.

Loe majanduskasvu kavast MKM lehelt >