Eesti ettevõtete tehisintellekti (TI) kasutus on aastaga märgatavalt kasvanud, jõudes 22%-ni, kuid jääme endiselt maha innovatsioonijuhtidest nagu Taani ja Rootsi. Värske OSKA uuring rõhutab: kui me ei õpi tehnoloogiat teadlikumalt ja strateegilisemalt rakendama, võime ilma jääda olulisest majanduskasvust.

Uuringu kohaselt on TI kasutuselevõtt kriitilise tähtsusega majandusmootor – kiire tegutsemine võib järgmisel kümnendil kasvatada Eesti SKP-d kuni 8%, samas kui viieaastane viivitus jätaks kasvu vaid 2% piiresse.

Uuringu peamised järeldused:

  • Kasvav, kuid ebaühtlane kasutus: Kui 2024. aastal kasutas TI-lahendusi 14% ettevõtetest, siis 2025. aasta alguseks juba 22%. Eiriti aktiivsed on finants- ja IKT-sektor, samas kui tööstuses on kasutus tagasihoidlikum.
  • Oskuste lünk: Töötajatel napib oskusi TI-tööriistade eesmärgipäraseks kasutamiseks. Lihtsast digipädevusest ei piisa – vaja on oskust anda täpseid sisendeid (promptimine), hinnata tulemusi kriitiliselt ning tuvastada tehisaru vigu.
  • Juhtimise väljakutse: TI rakendamine on strateegiline, mitte vaid tehniline küsimus. Ettevõtetes puudub sageli arusaam, millist probleemi täpselt lahendatakse, mis toob kaasa kas võimaluste alakasutamise või tarbetu “üleinseneerimise”.
  • Mahajäämus liidritest: Eesti on tubli avatud lähtekoodiga lahenduste kohandamisel, kuid jääb Skandinaaviast maha tasuliste ja rätsepalahenduste sisseostmisel, mis viitab väiksemale investeerimisvõimekusele või -julgusele.

OSKA rõhutab, et TI ei tohiks jääda vaid entusiastide pärusmaaks. Vaja on süsteemset koolitamist ja juhtidepoolset selgete reeglite ning andmestrateegia loomist, et tehnoloogia tooks reaalset ärilist kasu.

Tutvu OSKA uuringuga >